Sarong Party Girls

Käisime ühel õhtul kolmekesi väljas Dominika ja Dianaga. Dominika on mu poola-belgia sõbranna (õpib Londonis) ja Diana on mu kohalik sõbranna. Tuli välja et see sild, kus kõik vahetusüliõpilased soojendusjooke joovad, oli Dianale võõras koht. Ta polnud seal kunagi varem pikemalt peatunud ja ta oli täiesti hämmeldunud et sinna õhtusel ajal nii palju Singapuris õppivaid ang mo'sid koguneb (kohalik släng valgenahaliste kohta, tähendab otsetõlkes punapead). See sild on tõepoolest üks väga mõnus ja koht, kuna sellel on täpselt selline konstrukstsioon, et seal saavad isegi švipsis noored istuda ja aega veeta, ilma et oleks oht et nad üle ääre kukuksid. Lisaks on sealt imekaunid vaated ja ega rohkem polegi vaja. Kui semestri esimestel kuudel oli sild iga kolmapäev rahvast täis (kolmapäev on ladies night ehk naised saavad klubidesse sisse tasuta, muidu - ja meestele - maksab sissepääs tavaliselt 25-30SGD ehk 15-18EUR), siis nüüdseks on see sild Clarke Quay's üsna tühi, sest kõigi jaoks on käes on väga toimekas semestrilõpp.

Silla melu

rahvusvaheline seltskond sillal

Diana sõnul lähevad kohalikud neiud enamasti umbes 9-10 paiku klubisse kohale, saavad templi käe peale ning seejärel lähevad õhtust sööma. Umbes 11-12 paiku minnakse klubisse tagasi - sellise tehnikaga ei pea järjekorras ootama. Enamus kohalike hulgas populaarsemaid klubisid pole üldse selles Singapuri osas, kus on vahetusüliõpilaste sild - Clarke Quay. Kui ma siis vastu üritasin vaielda, et olen Clarke Quay klubides kohalikke näinud küll, ütles Diana, et noh jah, Clarke Quay klubides käib teatud kontingent kohalikke. Ta ei tahtnud esialgu üldse sel teemal pikemalt peatuda, aga mu pikema norimise-küsimise peale rääkis mulle ühest päris huvitavast fenomenist. "Need naised näevad tavaliselt välja umbes nagu mina," ütles Diana. "Neil on pikad, sirged ja tumedad juuksed ning tumedam nahk. Nad on üles löödud ja kannavad kõrgeid kontsi. Aga kui nad välja lähevad, on nad pidevalt jahil. Nad jahivad ainult valgeid mehi." Ma küsisin imestunult, et miks? Diana ei osanud väga otsest vastust anda, "Ma ei teagi, neil on nagu mingi kiiks. Nad arvavad et valged mehed on paremad ja nad tahavad ilusaid beebisid." Väidetavalt ei uskunud Diana alguses ise ka et need SPG'd tegelikult ka olemas on, aga üks hetk sõpradega avastasid et üks nende ühine sõbranna on SPG. See lühend tähendab 'Sarong Party Girl' ehk otsetõlkes peotüdruk, kes kannab sarongi, riietuseset mida Lõuna- ja Kagu-Aasias traditsiooniliselt kanti. Tänapäeval muidugi kantakse liibuvamaid ja minimaid kleite.

Modernne sarong

Päris ausalt öeldes ma reetsin Diana usaldust nüüd SPG'dest siia kirjutades. Diana tundus kuidagi lausa häbi tundvat nende neidude pärast ja palus et ma kellelegi sellest ei räägiks. Kuivõrd aga sellest on isegi wikipedia's artikkel, siis ma arvan et see pole eriline riigisaladus. Loodan, et Diana annab andeks! Seal sillal istudes üritasime siis naljaga pooleks mööda jalutavatest kohalike naiste hulgast SPG'd üles leida...

Oma antropoloogi-seisukohalt hakkas see teema mind natuke rohkem huvitama - et ikkagi miks ja kuidas - ning eile õhtul avastasin end tunni aja pikkuse interneti-uurimuse keskelt, aina rohkem ja rohkem infot SPG'de kohta otsides. Selle teema kohta on päris tuliseid diskussioone, mis üldiselt langevad kahte leeri - anonüümsed SPG'd ja nende vastased. SPG'de mõttekäik on järgnev: ang mo mehed on hoolivad, avatud, rikkad, maskuliinsed ja voodis kogenud. Seda kõike siis võrreldes Singapuri meestega, kes on tagasihoidlikud, igavad memmepojad, elavad kuni 30-te eluaastateni vanematekodus ja ei tunne naiste anatoomiat. Kriitikud väidavad, et SPG'd solvavad ja laimavad kohalikke mehi alusetult, ülistavad valgeid mehi asjatult ja üldiselt on 'kullakaevurid' ehk abielluvad vaid raha pärast. Mõnede arvates põevad SPG'd Pinkertoni sündroomi - Puccini ooperist pärit väljend tähendab teatud asiaatide põhjendamatut arvamust, et kaukaaslased on asiaatidest üle, neist paremad. See olevat koloniaalajastu jäänuk Singapuris.

Ma ei usu et saaks väita justkui SPG'd oleks Singapuris väga levinud. Mõned väidavad, et selline asi toimib igas riigis, igas linnas mingil määral - ainult et Singapuris on sellele lisatud rassi-element ja kohalike meeste laimamine. Üldiselt ei tundu valged mehed pahaks panevat, et eksootilised ja imekaunid naised neist huvitatud on, nii et ilmselt see fenomen toimib. Enamus valgeid mehi, kes Clarke Quay's väljas käivad on tõepoolest rikkad (kuivõrd Singapuris on klubid ja alkohol väga kallid), enamasti siin paariks-kolmeks aastaks lepinguliselt tööl mõnes pangas või muidu edukas ettevõttes. Olen siin oldud aja jooksul tutvunud kolme eri 40+ aastat valgenahalise vana mehega, kellel kõigil on jaapanlannadest naised (kaks neist meestest on mu lektorid ja kolmas oli Giles, kellega koos Ruqxana juures kokkamas käisime). Ma ei mõista neid hukka ega väida, et nende naised olid SPG'd - ilmselt mitte - aga paratamatult globaliseeruvas maailmas, ja eriti nii kosmopoliitses linnas nagu Singapur, on rahvusvahelised suhted väga tavalised ning SPG'd on lihtsalt üks, ilmselt imepisike, osa neist.

Pean ära märkima, et ma pole kogenud ega kuulnud kelleltki kohalikult arvamust justkui valged oleksid kuidagi ülemlikud - peale paari väga veidra kommentaari mu välimuse kohta. Ükskord kiideti mu nahka, sest see on valge ning kuna ma Zumbat tantsides "nii ilusti" näost punaseks lähen. Teine kord ütles üks neiu mulle, et mul on NIIIIII ILUS silmavärv (minu arust üsna selline... noh, rohelise ja pruuni vahepealne ja ei midagi erilist). Ütlesin talle siiralt vastu, et minu arvates on tema silmad ilusad, mandlikujulised ja tume-tume pruunid. Ta ei mõistnud mu komplimenti. Hiljem sain teada, et osad asiaadid lasevad silmaoperatsioone teha, et nende silmade kuju oleks europiidsem. Ilma naljata.

Dominika, Diana ja mina