Valentinipäeva pidustused NUS-is

Nii mõnelegi, kes küsis, ütlesin 14. veebruaril et siin Singapuris on valentinipäev puha paarikeste värk. Lisaks kirjeldasin meie ülikoolilinnakus püsti pandud letikesi, mis iga nurga peal müüsid heelium-õhupalle, paberist ja päris roose ning tulpe ja kõikvõimalikke asju, mis olid südamekujulised. Olin enamuse 14. veebruarist tegelikult oma ühikas ja õppisin, aga õhtupoolikul oli üks loeng, kuhu minnes ma kõike seda hullust nägin. Üks britt kirjeldas seda päris ilusti: "Mulle meeldib, kui inimeselt avalikult oma kiindumust demonstreerivad aga valentinipäev Singapuris... seda kõike on lihtsalt liiga palju".

Nagu mul ikka vahel kirjutades kombeks, pean natuke oma esmaseid muljeid täiendama tagantjärgi. 14. veebruari hilisõhtul, kui olin oma Skype-kohtingu Andrega lõpetanud ja jalutasin natuke aega hiljem jõusaalist oma tuppa, nägin üsna palju inimesi liikvel. Sugugi mitte kõik polnud paarikesed, mõned olid ka lihtsalt sõbrad või kambad, kes niisama muhedalt valentinipäeva õhtut juttu rääkides veetsid. Päeval pärast valentinipäeva, 15. veebruaril, sain ühelt oma kohalikult sõbrannalt südamekujulise kommi ja head soovid ning kuulsin temalt, kuidas ta valentinipäeva puhul lihtsalt sõbrannadega õhtust söömas käis. Seega pole siin igatahes valentinipäev täielikult paarikestele (kuigi põhiline rõhk on ikkagi just armastuse tähistamisel). Aga kohe kindlasti on siin valentinipäev tähtis ja suur pidustus, paljude kingituste, kaartide ja lillede ja muu ninnunännuga. Nii suur, et need müügiletid olid veel 15. veebruarilgi ülikoolilinnakus püsti.

Aga mu erilistele eestlastest sõpradele - loodan, et teil kõigil oli tore sõbrapäev :)
Kallikalli!